TEKST

 
       "Vesine ja eeterlik - Futu Muhu 2016"

Autor: Ene Kallas
22.08.2016

Reedel sai Futu Muhu 2016 aastanäituse avamise käigus selgeks, et Kuressaare kultuurikeskuses saab ka ujuda. Juhul, kui
kallata piisav hulk vett
põrandale. Kunst, muusika ja tants lähevad juba tavalisemate tegevuste alla - kuigi, avamise kontekstis
ei olnud ka neis midagi liiga harilikku.


Eesti Kunstnike Liidu Muhu A. I. Kunstitalu korraldas sellise näituse avamise, mis võib vabalt minna kultuurikeskuse ajalukku
kui üks pikima ametliku
osaga, avangardse ja piire rikkuva ainulaadse sündmusena.

Pole vist kuigi tavaline, et saali põrand valatakse näituse avamise käigus veega üle ja mõrd venitatakse üle põranda.
Sõna otseses mõttes. Ning pole
ka harilik, et näituse avamisel on korraga esindatud nii performance, laul, tants ja muusika.
Lisaks kujutavale kunstile. Mis muidugi mõista on ainus,
mis jääb saali pikemaks kui vaid pooleks tunniks.

Skandaalne või mitte, oli tunnustatud performansikunstniku, jaapanlase Hiroko Tsuchimoto etendus puhtalt ilus, mis läbi
mõjusa pildikeele jutustas
kohalike rannainimeste elust.

Lugu oli ootamatult kodune - niimoodi oli tõusva päikese maa kunstnik suutnud sisse elada saare, kus aeg peatub, elu-olusse,
et etendus ei tundunud
võõrikuna. Vaid lihtsa ja selgena. Sellisena, mis järele mõeldes näitas ehedalt randlaste, täpsemalt
väikesel saarel, Muhus elavate naiste sümbioosi
merega.

Seda, mida tähendab see stiihhia nende jaoks ja ka seda, mis roll on kalastamisel. Kalal. Ning seda, mismoodi peaks suhtuma
eurodirektiividesse.
Muidugi, kõik toimuv oli rüütatud kunstikeelde.

Huvitav oli ka see, kuidas kunstnik muutis performance'i interaktiivseks, kaasates publikut. Vett põrandale valama pani ta suure
osa saalis viibinud
naissoost, piiridest, piirangutest, kastist välja aga juhatas ta nii naisi, mehi kui lapsi. Kõiki. Ning liitis nad tantsuga.

Naljakas vahejuhtum oli samuti - tantsu nägema juhtunud hiinlased tegid pärast etenduse lõppu oma tantsu, suure kära ja innuga.

Pärast veerohket etendust tegi omakorda kunsti Rait Rosin - laulu ja pildiga. Tundus, et tema kunstikeele üheks oluliseks osaliseks
oli magav väikelaps.


Üheks näituse avamise osaks olid lühifilmid, mis omakorda juhatasid sisse Tiiu Kiige ja Ilona Vapperi etteaste. Tiiu Kiik on Muhu
A.I. Kunstitaluga seotud
ligi aasta, mille jooksul on käivitunud Eesti autori ja Moskva muusiku Prohor Aleksejevi ( Altera Forma,
ELEVEN, Prohor&Puzo ) erakorraline ühisprojekt
Tiiu Kiik & ELEVEN.

Tiiu Kiige muusika oli õhuline, eeterlik ning Ilona järgis tantsides seda haprakoelist muusikat. Impoviseerides ja kasutades oma
keha kui instrumenti.
Moderntants ei ole ju samuti liiga sage külaline ei kultuurikeskuses ega ka mitte näituste avamisel. Avamise
ametlik osa kestis kaks tundi.


Näitusel Futu Muhu 2016 on esindatud: Jana Wiebe (GER), Vanessa Liebe (GER), Julius Wiebe (GER), Karl-Kristjan Nagel (EE),
Toomas Altnurme (EE),
Pascal Pignon (FRA), Meeland Sepp (EE), Taave Tuutma(EE), Paulo Ramos (PT), Morishita Kenzo (JPN),
Rait Rosin (EE), Mira Heija (FI), Venla Roponen (FI),
Nikita Kudaibergenov (EE), Andrey Novikov (EE), Andrey Aszacra (RU),
Yasmine Pekonen (FI), Kristiina Paabus (USA), Jessica Caponigro (USA),
Hiroko Tsuchimoto (JPN), Aureelia Mitt (GB, EE),
Lonnie Graham (USA), Oulun Kultuurivoimala (FI), Tiiu Rebane (EE), Jaak-Adam Looveer (EE),
Indrek Järve (EE),
Alisa Jakobi (EE) ja Tiiu Kiik (EE).


Näituse Futu Muhu 2016 kuraatorid on Karl-Kristjan Nagel ja Tiiu Rebane. Futu Muhu jääb 2016 Kuressaare Kultuurikeskuses
avatuks kuni
29. septembrini 2016.


Foto: Ene Kallas
See, mismoodi jaapani kunstnik Hiroko Tsuchimoto tõlgendas Muhu minevikku ja ehk tulevikku, oli üllatav - päris mitmel moel.


_ _ _


https://meiemaa.ee/2016/08/22/vesine-ja-eeterlik-ae-futu-muhu-2016/