TEKST

 
      "KODUMAA  TÜTAR  KUTSUB !"
( Karl Nagel - Intervjuu / Tallinn, Raadio Nõmme )
7.03.2005, 12.00-13.10

 

       M.L. - Margus  Lepa  -  saatejuht,  näitleja. 
R.S. - Raigo Sõlg - radikaal, jurist.
K.N. - Karl Nagel - kunstnik.
      _ _ _


Kodumaa tütar kutsub. Intervjuu - Karl Nagel, Nõmme Raadio, 2005
AUDIO


_ _ _

- Uudised



M.L.: On, jah uudiseid veel aga tuleme siis täna ka saate peateema kanti. Täna on meil külaline Karl Nagel, mees kelle näitus
on praegu üleval kenasti Hobusepea galeriis. Raivo Sõlg istub ka loomulikult siin ja kui hakata rääkima nüüd kunstist, värgist siis...
"Kodumaa tütar kutsub"... pressiteade ütleb, et limonovlased on Eestisse pesa ehitama saabunud, see on esimene lause. Aga nii
nagu ma oma tütrele kunagi õpetasin, et ära sa kogu juttu ka läbi loe, eriti kui aega vähe on. Vaata esimene ja viimane lause
lõigust ja saad teada, milles asja uba on. Ja mina vaatan, et limonovlased on hakanud seda pesa tegema siin Eesti Kultuurkapitali
toel (?) Hr. Nagel kuidas need olud tegelikult on ? Mis asi see limonovlus on ja mis moodi saab limonovlust väljendada maalikunstis
kui tegemist ei ole just plakatkunstiga ?


K.N.: Ja, tere päevast Eesti rahvas ! Kõigepealt tervitaksin Venemaa ja Läti Natsionaalbolshevistliku partei liikmete poolt teid.
Aga vastates küsimustele, mis asi on limonovlus, siis peab ütlema, et tegemist on äärmusliku, ekstremistliku parteiga Venemaal,
kes alustasid 1994 - aastal Moskvas. Nende liider on tuntud kirjanik Eduard Limonov ja partei eesmärgiks on luua Kontinentaalne
Vene Impeerium, Vladivastokist kuni Gibraltarini. S.t. siis kogu Euraasia kontinenti hõlmav riik.


M.L.: See on siis selline militaarne pretensioon, või on tegemist nii tugeva ideoloogiaga, et ilma... ilma nende ekstremistlikke
vahendeid kasutamata on võimalik ka inimesi ühendada ühe idee nimel ?


K.N.: Tuleb välja, et ei ole võimalik, sellepärast, et hoolimata püüdlustest ei ole siiamaani näiteks Venemaal seda parteid
nagu registreeritud. Praegusel hetkel ongi... nähakse suurt vaeva, et leida need 50 000 liiget Venemaa erinevatest piirkondadest,
et seda taotlust läbi viia.


M.L.: No, 50 000 on suur arv... Kui ma vaatan praegu siin pressiteate juures... Hobusepea Galeriis on näitus üleval, igaüks kes
tahab, võib minna seda kohe vaatama, siis esimene pilt, mida siin tutvustatakse on suhteliselt peksa saanud olemisega noorhärra.
Ninast tuleb nagu verd natukene ja... Mida see pilt väljendab ?

K.N.: See väljendab natsionaalbolshevike rasket tööd ja elu.

M.L.: Aga mis asi on natsionaalbolshevik ? Tähendab ma saan aru, vene keeles on sõna bolshe - see tähendab - neid on rohkem.
Ja kui bolshevikud tulid omal ajal võimule, siis kui ma nüüd mööda ei pane, saavutasid nad kõva 7 % võimalikest häältest aga
kuna riik oli nii killustunud, siis sellest nagu piisaks, et võiks öelda, et neid on "bolshe". Aga nüüd nad on siis natsionaalbolshevikud,
mida see sõnaühend tähistab ?


K.N.: Ma arvan, et tol ajal kui nad alustasid, partei lõid, siis oli teatud mõttes sihuke segadus nagu ekstremistide ja äärmuslaste
hulgas. Paljud organisatsioonid kaldusid fashismi poole ja sihukest konkreetset parteid ei eksisteerinud, mis ühendaks nii vasak-
kui paremäärmuslased.


M.L.: Aga mis erinevus nendel vasak- ja paremäärmuslastel siis on ja kui neid veel võrrelda fashismiga ?

K.N.: No, tähendab... No ma ütlen, et limonovlased on ühed väljapaistvamad isikud, intelligentsemad ja haritumad inimesed,
keda Venemaal võib leida.


M.L.: Kas siis võiks väita, et tegemist on omamoodi kõrgema rassiga, keda siis pööbel ei taha võimu juurde lasta ?

K.N.: Ei, ma ei usu, et tegemist on kõrgema rassiga. Peale selle näiteks Läti natsionaalbolshevike hulgas on nii mustanahalisi
liikmeid...


M.L.: Ega see värv, see ei loe ju midagi... Aga mismoodi siis natsionaalbolshevik Lätist tahab Vene Impeeriumi ja ise on musta
värvi ?


K.N.: Jah, sellepärast, et partei ideoloogias ei alaväärtustata ühegi riigi kodanikku. Põhimõtteliselt, kui teostub nende unistus
suurest Vene Impeeriumist, siis...


M.L.: Miks Vene ? Miks siis mitte üldse Kodanike Impeerium, kui tähtsust ei ole rassil, tähtsus on vaid kodakondsusel, mis nagunii
muutub pärast siis nagu ma aru saan, Vene kodakondsuseks ?


K.N.: See Impeerium baseeruks Vene rahvuslusel.

M.L.: No, jah, Vene rahvuslusel, s.t., et viidaks ellu tegelikult L. I. Breznevi välja öeldud tendents, et... Noh, tema tahtis muidugi
sajandi vahetuseks saavutada selle, et tekiks ühtne Vene rahvas ühtse vene keelega kogu Nõukogude Liidu alal.


K.N.: Ühesõnaga, ma kujutan ette, et kõik riigid saavad oma autonoomia. Aga ma ütlen, et eestis on olemas natsionaalbolshevikke
ja, et täpsemalt informatsiooni saada, siis tuleb nendega rääkida...


M.L.: Siis ideoloogilistes küsimustes ?

K.N.: ...Sest mina olen lihtsalt kui partei toetaja ja räägin praegu kui kunstnik.

M.L.: Nojah, ma vaatan tegelikult ega need pildid nagu siin pressiteates on öeldud: "Nagel propageerib kõike muud kui pehmeid
väärtusi". No, tõepoolest kui midagi teha, siis teha niisugust, mis äratab tähelepanu, mis natukene vapustab. Kui ta ei vapusta,
siis vaevalt, et ta kedagi ka huvitab ja siis vaevalt, et keegi seda näitust üldse näha tahab, eksole ? See on kunstniku loogika vist ?


K.N.: Jah... Ma ütlen, et näitus on lahti kuni 14-nda märtsini, Vene Saatkonna kõrval - galerii Hobusepea - et kui rahvas tahab näha,
millised näevad välja Läti natsionaalbolshevikud, siis palun külastage.


M.L.: Tähendab seal piltidel on kujutatud enamjaolt lätlasi ?

K.N.: Enamjaolt lätlasi.

M.L.: Need lätlased, nende emakeel on läti keel, või vene keel, kumb siis ?

K.N.: Nii üht kui teist. Nende hulgas on ka Läti kodakondsusega inimesi.

M.L.: Aga hr. Nagel, mismoodi te jõudsite sellise äratundmiseni, et just see bolshevism ja see teema ? No, ma ütlen, mind ei hirmuta
ka ükski sõna. Mind võib sõimata juudiks või fashistiks, või ükskõik kelleks, see mind ei huvita, sest ma tean ise kõige paremini, mis
ma olen. Vähemalt ma arvan endast aru saavat, mida ma söön ja kuhu ma jõuda tahan... Seega siis, see bolshevism - paljusid ta
ehmatab - see on nii kole sõna, seda meie seltskonnas ei öelda, mul läheb süda pahaks, ütleks kindlasti Lauri Vahtre kui tema
kuuldes seda sõna öeldakse... Aga mismoodi inimene jõuab selleni ? Kas... praegu on, noh, Eestis on jah, igavene ülemineku aeg...
Tegelikult korralagedus on siin päris korralik... Mingi tõuge pidi olema, et jõuda sinna ja hakata sellest pilte tegema (?)


K.N.: 10 aastat elu kunstnikuna Eesti Vabariigis on sellise väljavaate nagu loonud mulle.

M.L.: No, selge see, et kunstnik, kui ta on kunstnik ja tahab ennast väljendada, siis tal peab olema sisemine sundus. Sisemise
sunduse toodab elu. Kui kunstnikule midagi hirmsasti meeldib, noh, näiteks kui ta juhtumisi hakkab saama palka mõnelt parteilt,
siis ta kirjutab sellele parteile ka oode ja arvab, et see ongi elu. Kui teda keegi omaks ei võta, siis on kunstnik võimeline oma
teostes ründama kõike. Me teame seda eesti kirjandusest, maalikunstist, minu pärast kasvõi piibu pisiplastikastki võib seda leida,
kummalisi sugemeid. S.t., et vajadus ennast väljendada langes kokku kuidagi siis elus limonovlase, elus natsionaalbolsheviku
leidmisega kuskilt ? Võib seda nii mõista ?


K.N.: Mhmh !... Ja, teil on täiesti õigus, mis te ütlesite ! Ma teen ettepaneku kuulata vahepalaks muusikat.

M.L.: Võib... No, võtame esimese muusikapala, mis siin on. Kenakene plaat on ka olemas ja... mis selle loo nimi oli ? - See oli:
"Altera Forma: Two steps to...". Vot ei loe võõras käekirjas välja. Aga kuulame siis esimese vahemuusika...



_ _ _

1. "Altera Forma and Alina Vituhnovskaya" - "Two steps to madness"

_ _ _


- Uudised


M.L.: Tuleme tagasi siis Karl Nageli ja tema maalide juurde Hobusepea galeriis. Esimene kokkupuude limonovlastega ? Kus see siis
toimus, Eestis, Lätis, kuskil mujal, juhuslikult, planeeritult, oli mingisugune otsingusoov ka, et saada kokku kellegagi, kellel on, noh
ütleme nii - tugev ideoloogia.


K.N.: No, ühesõnaga sai loetud raamatuid ja kuulatud muusikat.

M.L.: Venekeelseid raamatuid tähendab ?

K.N.: Ja.

M.L.: No, venekeelsed raamatud üldiselt on tükkmaad odavamad, kui eestikeelsed ja neid lugedes võib maailma kultuurist saada
ettekujutuse küll. Kuigi mõned asjad, jah, noh näiteks oli kunagi niisugune film kinos nagu: "Aivengo, hrabõi rõcar", ei oleks ma
elus arvanud, et see "Aivengo" on Ivanhoe... Aga noh, ikka tuleb ette... Seda kirjandust on siis võimalik saada aga ikkagi peab
ju tekkima - noh ma vaatan, suhteliselt noore mehega tegemist - peab ju tekkima huvi lugeda vene keeles... Tegelikult tunnistan
ausalt, et kui ma hakkan venekeelset raamatut lugema, siis esimesed leheküljed lähevad mul no nii üle kivide ja kändude, lihtsalt
tähekujud on teised. Kust see huvi vene keele vastu ?


K.N.: Noh, neil on siiski teistsugune sihuke mentaliteet ja kultuuriline taust on teine. Puhtalt see huvi nagu on tegelikult vähemalt
15 aastat - olen ma tundnud huvi vene muusika ja kirjanduse vastu. Selles suhtes...


M.L.: Nojah, vene muusika kvadraat, see on omaette kaasakutsuv asi kah. Ta on lühike, lakooniline ja samas tegelikult sõnumid
on seal tihtipeale tükk maad sisukamad kui eestikeelsed, ei ole midagi parata, nii ta on.


K.N.: No, antud hetkel veel eriti aga... Ma arvan, et Limonovi puhul on tegemist siiski väga tuntud kirjanikuga.

M.L.: Tükk aega ta elas Ameerikaski ju ?

K.N.: Jah - et tuli riigist lahkuda Nõukogude ajal just oma loomingulise materjali pärast. Et mitte poliitilistel põhjustel ei saadetud
teda maalt välja, vaid just oma raamatute pärast.


M.L.: Tähendab, mis nendes raamatutes siis niisugust oli, kui see ei olnud poliitiline ? Kas ta propageerib vägivalda, midagi
ebanormaalset ?


K.N.: No, kuskil Eesti mingis ajaleheartiklis on öeldud, et põhimõtteliselt on ta radikaalsem kui eesti head kirjanikud Kender ja
Sauter kokku, et selles suhtes...


M.L.: No Kenderis ja Sauteris ausaltöeldes ma erilist radikaalsust ei leia, pigem noh, nad on suhteliselt erinevad. Sauter on
nagu pehmeloomulisem aga Kender on väga egokeskne, ta kujutab ette ilmselt, et kui tema juba on, siis on ta keskpunkt.
Ja nii nagu tema asja näeb, nii see peaks olema. Aga Limonov ? Ma ei ole tema teoseid lugenud, millest ta kirjutab, mis ta
peateemad on ?


K.N.: Mis ta peateemad on ? No, viimased 10 a. on ta järjest andnud välja just oma parteiga seoses raamatuid. Ta arreteeriti siin
kuskil 5 a. tagasi ja vanglas kirjutas mitu romaani.


M.L.: No, seal on põhimõtteliselt jah, aega kirjutada küll aga tema toetajad ? Nagu ma aru saan, põhimass on vist Lätis ja siin
Eestis, on neid ? On neid palju ?


K.N.: Antud hetkel on neid piisavalt palju, et luua kohapeal mingi staap, ma kujutan ette, see on lähima aja küsimus.

M.L.: Ja siis hakatakse nõudma Vene Impeeriumi kehtestamist ?

K.N.: Noh, ma arvan, et siis hakatakse vaatama, mis ümberringi toimub ja siis vastavalt reageeritakse.

M.L.: Aga programmid, põhikirjad ? Kui juhtub äkki, et Eestis ka ei taheta registreerida niisugust parteid, kas on siis võimalik olla
varjus ja lihtsalt kujundada ühiskonna suhtumist ja jättagi partei siis selle riikliku formatsiooni tarvis registreerimata ja lihtsalt
levitada oma ideoloogiat, et inimesed mõistaksid, või on vaja vägivalda ?


K.N.: Noh, vaatame... Ühesõnaga vägivald ei tule kõne alla aga tegemist on väga positiivse parteiga nii, et...

M.L.: Raigo Sõlg on siin tükk aega vait olnud. Natsionaalbolshevikud ja natsionaalsotsialistid Saksamaal, kas sa tajud mingisuguseid
paralleele kuskilt pidi ? Sest tegelikult kui ma loen praegu uudiseid, mis järjepanu tulevad Hitleri kohta, kuidas tal oli aatomipomm
olemas - ta ei kasutanud, tal oli keemiarelv olemas - ta ei kasutanud, tal olid UFO-d olemas - ta ei kasutanud, siis ma mõtlen, et noh,
mida aasta edasi, siis seda geniaalsema mulje Hitler mulle jätab, kuigi teda kangesti maa sisse trambitakse aga kui tal tõesti kõik
see olemas oli, siis võiks ju inglise vanasõna parafraseerida ja öelda, et ta oli ju dzentelmen, sest teatavasti dzentelmen on see, kes
oskab mängida torupilli aga ei mängi (?)


R.S.: No, Päikest ! nüüd sa lähed võib-olla natuke ideoloogiast kõrvale. Nojah, ma olen püüdnud siin nagu koguda nüüd natukene
sellist teavet, ma olen ise ka natuke uurinud seda natsionaalbolshevismi värki, sest kui ma esimest korda kuulsin seda nimetust -
natsionaalbolshevism, siis oma nagu püüetes paigutada iga võimalik mõtlemisviis, või ideoloogiline suund, no, teatavale kohale
oma teljel, siis seda ma ei osanud tõepoolest mitte kuskile paigutada ja ma ei suutnud välja selekteerida tegelikult neid päris
olulisi põhimõtteid, mis teda eristaks juba varasematest ideoloogiatest. Mul võttis niigi päris tükk aega aega, et aru saada, et
miks näiteks võisid kokku põrkuda sellised ideoloogiad nagu üheltpoolt siis, no, niiöelda kommunism, õigemini vist sotsialism -
kommunismi ei oldud tollel ajal jõutud - ja teiselt poolt natsionaalsotsialism. Ja sellest sain ma ühel hetkel aru ja natsionaal-
sotsialismi kui sellist, selle teooriat, ideoloogiat olen ma päris kõvasti uurinud. Nüüd, püüdes ka võib-olla enne tänast saadet
juba natukene mõtiskleda selle natsionaalbolshevismi peale, siis tegelikult mul tekib nagu rida küsimusi, et kuidas tegelikult
natsionaalbolshevikud ise ennast paigutavad näiteks võrreldes natsionaalsotsialismiga, siis selliste mõistetega nagu kommunism
nagu ütleme shovinism, sellepärast, et kui praegu rääkida territooriumi ühtse Euraasia Riigi loomisest aga, et seal rõhutatakse
sõna, et see on Vene Impeerium, siis on see minu jaoks puhas, ilus shovinism ja tähendab ajalukku vaadates mina nagu
mingisugust autonoomia kehtestamise võimalust teiste riikide jaoks ei näe. Võtame siiasamma need paralleelid kõrvale - Kuriilid,
Petserimaa, Karjala - kuhu need territooriumid kõik ära imendunud on ? Tähendab , kõik sellesama ilusa Impeeriumi idee nahka,
kus tegelikult keskseks kujuks on vene rahvus, vene natsioon... ja noh, kui siia juurde panna veel ideoloogilisele poolele - just
täna käisin ka selle partei kodulehel vaatamas seda nö. visuaalset ja ütleme seda regaaliat - siis tegelikult kogu regaalia on üle
võetud natsionaalsotsialistidelt, tegelikult siis 30-ndate aastate Saksamaalt. Olgu selleks nii kujundlikult poolelt käelindid, kus
ainult haakrist on asendatud sirbi ja vasaraga, leidsin ma kasvõi ühe toreda plakati, mis oli üks-ühelt maha tehtud omaaegse
Wermachti mobilisatsiooni, või siis õigemini vabatahtlike kuulutuse pealt, ainukene asi, et oli natuke siis retusheeritud ja SS-ruunid
kraenurga all ja kiivril olid asendatud sirbi ja vasaraga... No, ma tean, ma olen seda plakatit korduvalt näinud, ma tean, et see on
üks-ühele üle võetud. Nüüd on küsimus ainult, et kas on siis tegelikult... - võetakse igast ideoloogiast midagi ja kogutakse kokku
mingisugune kompott, või on tal ikkagi tegelikult ka mingisugune, lisaks shovinismi ideele, mille ma siit välja lugesin - vene
rahva shovinismi ideele, mingi ka muu ideoloogiline põhimõte, mis eristab teda kõigest muust (?)


M.L.: Hr. Nagel, kuidas selle asjaga on ?

K.N.: Ei noh... Ma saan täiesti aru. Seda võib vaadata erinevast vaatenurgast.

M.L.: Minul hakkab siin välja kujunema hoopis üks huvitav hüpotees. Kui Hitlerit kõik nii hirmsasti materdavad, kui Limonovit kõik
nii hirmsasti materdavad, võib-olla nad tõesti tahavad midagi väga head, mis mingil juhul ei tohi võimule pääseda (?)


R.S.: Ja siis, et tuleks nagu kunstlikult mingisuguseid ideoloogiaid natukenegi lahutada, et lihtsalt oleks see seltskond, kes võiks
ideid kanda õilsaid, sest ma muidugi leidsin päris palju seal kodulehel ringi käies, noh, tegelikult seda sama suhtumist... Vaatasin
isegi näiteks videoklippi kogu sellise amerikaniseerumise vastu. Jah, tuleb tunnistada, et täitsa õige, seda juttu rääkis Hitler juba
tollel ajal, nii igasuguse rämpskunsti pealetuleku kohta, neegermuusika pealetuleku kohta - kõige halva kohta, mis tuleb Ameerikast.
Seda tegelikult, nüüd ütleme võisin ma aimata natsionaalbolshevike leheküljelt. Ma tean, et on olemas liikumised, minupärast kasvõi
globaliseerumise vastased, kes ka selle vastu astuvad aga võib-olla, et äkki on vaja, et põhiideed matta ära mingite klisheede alla
ja mingite selliste üksikute loosungite alla, et tegelikult hoida need seltskonnad hajutatuna, sest võib-olla, et kokku saades nad
võiksid moodustada nagu liiga tugeva jõu, et midagi tõesti ära teha.


M.L.: Jah, aga hr. Nagel, tahaks veel ühte asja küsida - vägivalda ei kasutada mingil juhul ( oli siin saates niisugune lause öeldud ) ?

K.N.: Enesekaitseks ainult.

M.L.: Enesekaitseks ? Aga siin on praegu..., ma loen sellest pressiteatest, et "Nagel propageerib kõike muud kui pehmeid väärtusi.
Ja mine sa tea, ehk on maalidel kujutatud just Läti natsionaalbolshevikud, kes mõni aeg tagasi riigipööret üritasid..." - muidugi
kummaline, ma ei ole sellest kuulnud...


K.N.: Ka mina ei ole.

M.L.: "... ja president Vaira Vike Freiberga tapmiskatse eest vahistati. Maalidel figureerivad sestap ilmselt nii kurikuulsa rühmituse
"Pobeda" liikmed, ka nende liider, rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud limonovlaste käsilane Vladimir Linderman. Tahaks
loota, et Nagel on kannatavad ekstremistid trellide taha maalinud puhtalt ettevaatusest."


K.N.: Siin peab rääkima sellest, et näiteks Läti puhul puhtalt selle sümboolika ( partei sümboolika ) kandmise eest inimesi
arreteeritakse ja... inimesed istuvad vangis, lihtsalt !


M.L.: Aga mida saab teha üks sümbol ? Meil müüakse siin sirbi ja vasaraga märke, Lenini kujusid, värskelt tehtud, kommunistliku
ideoloogia kandmiseks mõeldud särke, igasugust padajanni... Minu meelest meil siin reageeritakse, noh, niiöelda jutumärkides
väga valuliselt kui sa tuled haakristiga välja, siis võib-olla tekib kisa. Aga sellepeale meil ei ole ju midagi olnud. Kas siin on ka turg
jagatud, et Lätis ei tohi kasutada sirpi ja vasarat ja Eestis ei tohi haakristi kasutada aga vastupidi võib ?


K.N.: Ei tea, jah.

M.L.: See on küll müstiline, jätame selle küsimuse õhku rippuma ja paneme veel ühe, siis limonovliku muusikapala.


_ _ _

2. "Viselica" - "Ära kuse !"

_ _ _



- Uudised


M.L.: Oleme endiselt stuudios ja heitleme siin ideoloogiate tormisel merel, saamata aru miks mõned sõnad on keelatud, mõned sõnad
mitte. Näiteks kui ma kommenteerisin eile Eesti Päevalehe artiklit, sain ma sealt kohe litaki vastuse, et teie kommentaari ei salvestatud,
kuna teie kommentaar sisaldas keelatud sõnu, millest ma järeldan, et eesti keeles peab igaüks ise teadma millised sõnad on keelatud.
Kommenteerisin loomulikult oma nime all, oma meili aadressiga, ei ropendanud ja tegelikult hakkab minus süvenema kahtlus, et võib-olla
mu nimi on Eesti Päevalehes keelatud sõna. Ma testisin seda täna ühe teise kommentaariga - ei, nime peale nad ei reageerinud. Nii...
Aga nüüd Washingtoni...



- Uudised


M.L.: ...Tuleme siis tagasi ideoloogilise segadiku juurde. Limonov... Noh, Hitleri jätame vast välja - see on juba kole küll - meid
võidakse veel siin süüdistada, ma ei tea mille propageerimises aga muusikapala ajal vahetasime kaks-kolm lauset ja hr. Nagel
ütles, et võib-olla on inimestel tõesti vaja mingisugust ideoloogilist vapustust, et neid tardumusest lahti raputada, et nad vaataksid
seda, mis nende ümber toimub ja mõtleksid sellele. Aga, mida need inimesed siis näevad ? Nad on olnud ju kuulekad kodanikud -
"Ah, mis mina väike inimene..." ? Ja kui nad nüüd ärkaksid sellele uuele bolshevistlikule ideoloogiale ja hakkaksid mõistma, et
meie oleme rahavas, meid on palju, meil on õigus nõuda, et meie palgatud ministrid ja muud värgid oma tööd korralikult teeksid,
või me laseme nad lahti... Kas midagi taolist võiks olla eesmärk ?


K.N.: Võiks küll. Ma usun, et inimeste silmapiir võiks avaneda kuidagi nendes küsimustes.

M.L.: Et mitte ainult reageerida, vaid ka mõista sündmusi ? Raigo Sõlg siin tunnistas, et tema luges Limonovi kaheksat teesi...

R.S.: Minu arust olid neil sellised 8, eelmisel aastal avaldatud, sellised põhipunktid, mida tuleks nagu kiirelt teha ja üks neist oli
siis, et koheselt asuda Tshetseenia sõja osas läbirääkimiste laua taha, et lõpetada see verine sõda kiiresti seal Tshetseenias ära.


M.L.: Ja-jah. Ma nimelt otsin praegu ühisosasid, kui ma vaatan siin hr. Nageli näituse pressiteadet, siis ma saan aru, et tegelikult
me võime esitada hüpoteesi, mis on arutu, absurdne, et Kultuurkapital tegelikult toetab limonovlaste ideoloogiat, võimaldades
toetuse näitusele, mis annab põhjuse limonovlaste kogunemisele sinna näitusele... Aga selle kõige juures ei saa ma ikkagi aru,
kas nad on keelatud, või nad ei ole keelatud ?


K.N.: Eestis ?

M.L.: Jah.

K.N.: No, ma arvan, et seisukohta ei ole veel võetud.

M.L.: Aga kui te kuskil koos käite, kas teie hulgas on neid inimesi, kes ütlevad, et "Mul on negatiivne kogemus - keegi koputas,
et ma olen natsionaalbolshevik ja mul tuli pahandusi", noh, Kapoga näiteks, või tuli politseinik, nii nagu Nõukogude ajal miilits tuli
ja ütles, et nüüd lõikame sul juuksed maha, sest sa näed jube välja ?


K.N.: No, näiteks Narvas on selline bänd nagu "Sindrom vnezapnoi smerti"...

M.L.: "Äkksurma sündroom", eesti keeles ?

K.N.: Jah, ja pärast mõningaid kontserte kohapeal, lihtsalt alates sellest kui ( nad on ka partei liikmed ) siis, noh, iga nende käiku,
nii Venemaal kui mujal kontrollib Eesti...


M.L.: Mis laadi muusikat nad mängivad ?

K.N.: Nad teevad sellist natsionaalbolshevike punk-rokki.

M.L.: Punk-rokki ? See on küllaltki lärmakas...

K.N.: Üsna rahulik, ütleme.

M.L.: Rahulik ?

K.N.: Jah ! Poliitilise sõnumiga muusika.

M.L.: Ja poliitiline sõnum on siis keelatud, sest poliitilist sõnumit võetakse teatud ringkondades... nagu, noh - kui tuleb poliitiline
sõnum: "Käed üles !", et siis rahvas midagi mõtlemata tõstabki käed üles ja jääbki niimoodi seisma igavesest ajast igavesti,
sellepärast, et mingi punk-roki bänd mängis ja seal oli tekst: "Käed üles !" (?)


K.N.: Ma arvan, et rahval puudub üldse informatsioon sellistest inimestest Eestis. Aga informatsioon on näiteks Kaitsepolitseil.
See bänd võeti tugevasti tähelepanu alla ja neid liikmeid ähvardati.


M.L.: Ähvardati !? Kaitsepolitsei ähvardab bändi liikmeid, et kui te veel võtate sol-mazoor akordi, siis läheb löömaks, või mida ?

K.N.: Noh, ma ei tea kuivõrd ähvardati aga igaljuhul räägiti nende inimestega ja paljud inimesed tõmbusid tagasi lihtsalt. See
tuumik muidugi eksisteerib edasi aga nüüd nad tänu sellele, et nad ei saa esineda Eestis, kuskil Ida-Virumaal, või..., siis esinevad
nad Venemaal. Nii, et käivad kontserditel.


M.L.: Nojah, skinheadid väitsid ka, et on igasuguseid kummalisi konflikte. Ma kipun siiski asja taandama valesti mõistmise peale,
kuigi see on mul hüpotees. See bänd - "Sindrom vnezapni smerti" - nemad on siis nagu ma aru saan partei liikmed ?


K.N.: Ja.

M.L.: Tähendab, nojah... aga parteid ei ole ju registreeritud ennast ?

K.N.: No, küll registreeritakse.

M.L.: Nad käivad lihtsalt koos, nad on kirjutanud oma avaldused ?

K.N.: Toetus Venemaalt ja Lätist on suur. Selles suhtes, küll tekib ka Eestis sihukene tugev tuumik, mis hakkab oma parteiideoloogiat
nagu kehtestama, läbi viima.


M.L.: Jah, ja niisugused ettevõtmised nagu muusika, antud juhul hr. Nagel - näitus Hobusepea Galeriis - need siis peavad aitama
kaasa partei ideoloogia levikule, või nad lihtsalt kirjeldavad olukorda, mis meil praegu on ja sellele on sildikene külge pandud, et
vat see on nüüd natsionaalbolsheviku nägemus asjast, arusaamine, mõistmine... (?)


K.N.: Jah, just.

M.L.: Aga kus on need programmilised dokumendid ?

K.N.: Ma arvan, et see on kõik tuleviku rida, et...

M.L.: No, võib-olla proovime siis kuulata järgmist lugu. Mitu lugu meil juba on olnud ? Meil on õige mitu lugu siin mängitud ja nüüd
hr. Nagel näitab mulle nelja sõrme, mis tähendab tõenäoliselt lugu number neli. Võib-olla siin on siis neid sõnumeid kõige rohkem
sees...


_ _ _

3. "SVS" ("Äkksurma Sündroom") - "Revolutsioon"

_ _ _



- Uudised


M.L.: ...Mis siis meil nüüd toimub ? Kas hakatakse levitama ideoloogiavaba ideoloogiat ? Raigo ?


R.S.: Jah... Hea küsimus. Võib-olla, et see ongi oluline, sest kui me oleme siin täna erinevatest ideoloogiatest rääkinud ja reeglina
just nendest, mida väidetavalt taunitakse ja millise ideoloogia juba kandmise eest taunitakse - no millise ideoloogia kandmine sinu
enda peas peaks olema normaalses arenenud riigis keelatud, siis see tähendab, et tegelikult peab inimene sooritama vaimse
enesetapu, sest kui ta kannab endas teatavat tõekspidamiste kogumit ja on väljaarenenud isiksus ja leiab, et see on tema maailma-
vaade, ideoloogia ja öeldakse, et see mis tema mõtleb on vale, siis ainukene võimalus on, tähendab kui just endale kuuli pähe ei
taha lasta, siis vähemalt oma aju edaspidiseks välja lülitada, sest kogu sinu pea on ju vale asja täis...


M.L.: Nii, minul muidugi seda uudist lugedes hakkas krõbisema siin kõrvade vahel üks kummaline materjal, et kui linnaosavanema
nime nimetamine on keelatud ( muide, ma ei teagi, kes on uus linnaosa vanem ja kas ta juba on, või teda veel ei ole ), et kui meie
linnaosa lehes hakatakse linnaosa vanema nime asemel kirjutama suure tähega "Tema", siis me oleme jõudnud veel paremasse
positsiooni... Aga hr. Nagel, tuleme tagasi selle Limonovi ja noh, selle uue ja huvitava ideoloogia juurde, millel võib-olla ka tõesti
tugev kandepind, sest, no, niisugune jama nagu meil toimub kui ükskõik kes võib ükskõik kellega kokku leppida, või mitte kokku-
leppida, teha poliitilisi manöövreid, või mitte teha, depolitiseerida oma poliitika huvides, ma ei tea mida ja keda ja kuidas, siis
võib-olla tõesti oleks mõttekam tõsta käpad püsti aga küsimus on tegelikult selles, miks just venekeelseid on kõige rohkem ?
Miks te ei võiks olla näiteks Uiguri Impeerium - ka väga huvitav rahvas Hiinas - nüüd kui me saaksime Hiina ka kampa tõmmata ?


K.N.: No, ma arvan, et sihuke Lääne kultuuri, amerikaniseerumise tulemusel, selline kapitalismi pealetung on niivõrd suur, et see
on paratamatu, et tekib sellele nagu opositsioon.


M.L.: Jõuame asjale lähemale... Kapitalismi pealetung - kapitalismi all me mõistame praegu, kas kapitali omamist, või ületarbimist ?
Mis asi on kapitalism selles kontekstis ?


K.N.: No, mõlemat.

M.L.: Ja sellele vastandatav on siis natsionaalbolshevism ? No, ma muidugi päriselt ei kujuta ette mismoodi minust vene natsiooni
esindaja tehakse aga kui mingi võimalus on ja see hea on, mine sa tea, võib-olla tuleb ennast ohvriks tuua... Tähendab, see
natsionaalbolshevism siis pakub mulle mida ?


K.N.: Paremat tulevikku, ma arvan.

M.L.: Milles see võiks väljenduda ?

K.N.: Võrdsuses, vendluses... ühesõnaga.

M.L.: Aga kas ma saan ise valida, kes mu vend on, või on see määratud, et kõik on korraga minu vennad ?

K.N.: Kindlasti saate valida. Näiteks Läti NBP üks esindajatest on ise põhimõtteliselt naljatades öelnud, et tema tegutseb partei
nimel puhtalt selle pärast, et tulevikus mitte mingisugust poliitikat ei oleks.


M.L.: Ahah... See on jälle nüüd päris põnev eitamise vorm tegelikult. Ega jah, see mõte on mõistetav. Poliitika peab olema niisugune
tõepoolest, et sa ei märkaks, et ta on olemas. Et asjad toimivad nii nagu nad peavad toimima, sest lõppude lõpuks head nauditakse,
halba seletatakse, ütleb prantsuse vanasõna ja kunagi ma üritasin defineerida, mis asi on õnn, siis ma jõudsin ühe võrdlemisi eba-
määrase seisukoha juurde, et õnn on see kui sa ei märka, et sa elad, kui kõik sujub... Aga milliste vahenditega seda kavatsetakse
saavutada, seda poliitikavaba ühiskonda ?


K.N.: No, ma arvan, et suhteliselt rahumeelsete vahenditega.

M.L.: See tähendab ikkagi nagu rohkem läbi religiooni ?

K.N.: Ei noh, seda ma ei oska öelda aga ühesõnaga...

M.L.: Kas siis partei laieneb nii suureks, et ta hõlmab kõike nagu omal ajal NL Kommunistlik Partei ?

K.N.: Jah, ma kujutan ette küll.

M.L.: See tähendab, et praktiliselt kogu sellel alal elav inimhulk kuulub kõik ühte parteisse ?

K.N.: Võib-olla, jah.

M.L.: Aga kui ma ei taha kuuluda sinna parteisse, siis mis minuga siis tehakse ?

K.N.: Midagi ei tehta. Ka mina ei kuulu parteisse hetkel, nii et...

M.L.: Nii, et ühest küljest on see partei nagu budistliku leplikuse kehastus - kes tahab, see kuulub ja tal on helge tulevik ja kes
ei taha, see ei kuulu...(?) Aga kuidas helge tulevik ära võetakse ?


K.N.: Mis mõttes võetakse ?

M.L.: No, kui ma ei kuulu parteisse, siis ma ei saa ju partei pakutavat helget tulevikku vastu võtta ?

K.N.: No, siis te saate nautida seda helget tulevikku, mille nimel teised on vaeva näinud.

M.L.: Tähendab, ma ei saa seda ikkagi vältida enda suhtes - ma pean omaks võtma selle üldise elulaadi ?

K.N.: Ei pea. Ma arvan lihtsalt - te elate õiglasemas ühiskonnas.

M.L.: Nojah, bolshevism.... No, ma üritan mõista seda asja. Kuna tegemist on siiski vene keelse parteiga, siis noh, bolshevik -
seda võiks vene keeles vist samastada ideoloogia kandjaga, õige asja eest võitlejaga ? Ja noh, "natsionalnost russki", see peaks
ka Venemaal olema päris hea loosung... Aga Raigo, kas sina oskad sellest tupikust natukene edasi aidata meid ?


R.S.: Ei, tähendab, mina seda praegu nagu väga tupikuna ei näe, sest ma näen siin tegelikult päris palju puutepunkte sellesama,
minu enda arendatava kodanikuteooriaga. Kasvõi see, et kui eesmärgiks peaks olema niiöelda poliitikavaba ühiskond, siis tegelikult
me oleme isegi varem oma mõttekäikudes välja jõudnud selleni, et kui asjad võib-olla, et normaalselt areneksid ja tõepoolest riigis
võiksid juhtimise ülegi tegelikult otsustada ainult need, kes teatud kriteeriumidele siis vastavad ja kes on tõepoolest nõus ja võtnud
endale kohustuse viia ellu seda, mis riigi alusdokumentides on kokku lepitud n.ö. riigi üldisema ja kaugemale ulatuva arengu osas -
kui tõesti ainult need, ehk siis lähtuvalt sellest kodanikuteooriast, noh ja siis me võime neid niiöelda piltlikult nüüd samastada
kujundatava ühe partei liikmetena aga sellisel puhul ühel hetkel lihtsalt lakkab see partei kui selline igasuguse..., tähendab tal
lakkab see mõte olemast - vaid tegelikult näiteks konkreetselt eks ju riigi juhtimise ülesannetega tegelevad, siis parimad
spetsialistid, kes viivad asja ellu. Nende mingisugust parteilist värki ja mingit muud ideoloogiat, mida nad võiksid kanda ju, siis
enam ei ole. Aga noh, on asi, mida siin ei ole võimalik niimoodi paari lausega täitsa ette tuua...aga...


M.L.: Seda muidugi. See, mida sa praegu kirjeldasid, see vastab tegelikult sellele konfliktile, mis meil oli siin saates Nõmme
Linnaosa Vanemaga, sest tema ju tegelikult ütles, ka oma tegevuses praktiliselt lahti oma partei ideoloogiast. Ta muutus
palgaliseks töötajaks.


R.S.: Tegelikult, noh, ütleme sellist suundumust ja võimalust sellist suundumust arendada peaksid tegelikult tunnistama kõik
need praegused poliitikud ju ka, sest vastasel korral kui nad leiaksid, et on võimalik kanda täiesti eraldiseisvaid ideoloogiaid, mis
võiksid omavahel konkureerida, peaksid nad eitama igasuguseid koalitsioonileppeid, mida muudetakse iga paari-kolme kuu tagant,
mis tähendab, et nad on valmis sülitama oma ideoloogiale, mida nad väidavad ennast kandvat. Absoluutselt iga paari-kolme kuu
tagant, või kohe kui tekib mingisugune probleem, või kellegi nimi esineb lehes üks kord üle normi, on nad valmis oma ideoloogiast
taganema ja minema kokkuleppimisele teise erakonnaga. Tähendab, see on absoluutne põhimõttelagedus ja ideoloogiaid tegelikult
ei olegi, polegi erakondi, mis kannaksid ideoloogiat. Me olemegi võib-olla jõudnud sellesse olukorda, kus poliitikat tegelikult ei ole.


M.L.: No, ma... Sinu ladus jutt praegu viis mu mõttele tegelikult, et niisuguste koalitsioonilepete vastu peaks eelkõige astuma kas
õiguskantsler, või kaitsepolitsei ja ütlema, et "ei poisid, te olete deklareerinud, et teil on teistsugune ideoloogia - te ei saa kokku
leppida". Võiks niisugune käik loogiline olla ? Või riigikontroll, või konkurentsiamet ? Et see valetamine läheb liiga suureks - ei saa
neid asju kokku panna !


R.S.: Ma usun, et hetkel on neil õiguslik alus selliseid asju teha täitsa olemas, sellepärast ma arvan, et sellise võimalikkus
teistsuguses, hetkel küll ainult illustratsioonina, või pildi peal maalitavas ühiskonnas, võiks olla see õigusehierarhia hoopis juba
konkreetsemalt juba ülevaltpoolt paika pandud, mis eos välistaks sellised asjad. Aga kui alusdokumendid ise võmaldavad nii
erinevaid tõlgendamisi, tähendab, et igaüks võib neid väänata täpselt nii nagu talle parajasti pähe tuleb ja kehtestada selle alusel
igasuguseid õigusakte täpselt nii nagu ta parajasti täna öösel on unes näinud, no, vot siis lõppkokkuvõttes selles segadikus on
võimalik juba teha kõike. Tähendab see on omamoodi üheltpoolt tohutu õiguslik regulatsioon, teiseltpoolt lähenemine anarhiale.


M.L.: Seega siis, kui ma võtan praegu selle jutu baasilt ( head kuulajad, see võib olla küllaltki meelevaldne seos ) - aga igasugune
uus jõud, mis tekib ja näikse midagi nõudvat, oma nimetusega, selle vastu astutakse ja eriti veel kui ta oma suhtlusringilt ulatub
väljapoole riigi territooriumi, siis tuleb temaga sõdima hakata. Ma vaatan praegu, et siin skinheadidega olevat ju niisugune värk, et
antakse infot, kes kuhu tahab sõita jne. Ühesõnaga kõik, teatava riietuse järgi eristuva inimgrupi, noh, ütleks "pisukene jälgimine"...


R.S.: On küll, jah.

M.L.: Nii, nüüd on Limonov... midagi ta on teinud, ta on midagi kirjutanud, hr. Nagelil on siin maalid väljas ja pressiteade on ka
muidugi piisavalt kummaline, et ei oska selle kohta midagi öelda - "Eestis puudub limonovlastel juurte ajamiseks aga ilmselt sobiv
pinnas. Ei ole siin vabadust, võrdsust, vaesust kõiges. Igamees küürutab moodsalt oma liisingukoorma all ja ei tasu loota, et
võlakoorma all mingil moel ergutaks loosungid teemal "Nüüd üles, needus keda rõhub !". Puudub maarjamaal poliitiline ekstremism,
võib-olla seepärast tulebki lasta siia ringi koperdama Limonovi võsukesed..." Huvitav, miks temasse suhtutakse nii halvasti ? Mul tuleb
kogu aeg pilt silmade ette kui ma olin "Dvigateli" tehases lukksepp - katelsepp, siis aeti kõik korraga tsehhi kokku ja peeti loeng,
milline kaabakas on Solzenitsõn, kusjuures loetud teostest oli mul Solzenitsõnist tükk maad teine arusaamine.


R.S.: Sest selliste... selliselt väitjate puhul, või noh, nende pealt nagu peegeldub kõige paremini see nö. lammasinimene. Ega
muidugi ei taha lammast solvata ega lammas on ka päris normaalne ja arukas loom mõnede selliste kõrval. Sest vaevalt, et jälle
tegemist on kellegi sellisega, kes on üldse viinud ennast kurssi, või püüdnud üldse natukenegi süübida, minna natukene sellest
paarist väljalõigatud mingist massiteabevahenditest, propagandaartiklist kaugemale ja süüvida millessegi... Ja pärast seda võiks
ta võtta ja sisukalt analüüsida, kritiseerida mida iganes. Aga noh, kõige lihtsam vahend on ikka öelda kohe, et kui üldiselt ma
tean, et ametlik seisukoht on tampida midagi mutta, siis "mina karjun kaasa"...


M.L.: Ja-jah. Hr. Nagel, niisugune küsimus - mis keelne see Vene Rahvusimpeerium siis hakkab olema ? Vene keelne ? Või...

K.N.: Ma arvan küll, venekeelne.

M.L.: See tähendab, et lätlased, leedulased, eestlased, kõik peavad oma kodusest keelest lahti ütlema, vähemalt avalikkuse ees ?
Ja kodus võib eestlane ikka laulda jälle seda "ai tsihh, ai tsahh, ai velled !", eesti keeles, kardina taga ?


K.N.: No, ma arvan, et nad põhimõtteliselt teostavad praegu Nõukogude reziimi nagu uuesti...

M.L.: Rehabiliteerivad, reanimeerivad ?

K.N.: ...Sellises vormis nagu ta oleks pidanud olema.

M.L: Tähendab mitte diktatuurina ?

K.N.: Mitte diktatuurina, jah.

M.L.: Vaid lihtsalt, see oleks siis... Nojah ega see Suur Sotsialistlik idee ei ole väga hull. Tegelikult toodetakse ju Euroopa Liidu
näol midagi analoogilist, vähemalt oma unistustes, kuigi siin on rohkem bürokraatia aparaadile rõhku pandud.


R.S.: See võib-olla panebki mind mingil määral nagu vastu vaidlema kõikvõimalike Impeeriumide ja selliste superriikide vastu -
olen ma nüüd küll seisnud, seetõttu ka Euroopa Liidu vastu. Ja mis mind kohe praegu, tähendab ikkagi selle asja juures häirib ja
võib-olla seetõttu teeb ka natukene ebareaalseks nende eesmärkide saavutamise veretul teel, on see kui püüda nüüd tõesti sellist
Euraasia Riiki luua kus tegelikult oleks vene keel, vene kultuur, vene ülemvõim - siis oleks see tegelikult ainult vene piiride nihutamine
kummaltki poolt ookeanini ja ma ei usu, et oleks seeläbi võimalik erinevate, kasvõi kui me siin võrdlesime ideoloogiaid - meile tundub,
et tihtipeale võib-olla, et sellised põhimõtted, või põhitõed, mida nad võiksid kanda, võiksid olla küllalt sarnased, või isegi peaaegu vat,
et isegi täpselt samad - kui me jätame nagu selle ülejäänud vahu kõrvale... ära, siis ma nagu hästi ei usuks, et kui ma pean oma
riigist ja rahvast palju ja pean ennast selle riigi kodanikuks, antud juhul näiteks Eesti Vabariigi omaks, et ma oleks väga valmis tegelikult,
noh, nõustuma sellise ideoloogiaga, mille üks põhiidee on, et "aga sa pead loobuma oma rahvusest, oma riigist, aga sa saad midagi
sellist, mida sa oled ka ise soovinud". Ei, vot need on ka need asjad, mida mina olen pidanud olulisteks ja neid ma ka ei anna ära !


M.L.: Ja, see on ka üks konkreetne seisukoht, teisest küljest ega mul midagi niisuguse naabri vastu ei oleks. Samuti nagu mul
ei ole selle vastu kui minu naaber oleks Euroopa Liit. Aga ma tahaksin siiski jätta midagi ainukordset ja oma. Hr. Nagel, kui me
läheme nüüd edasi kunsti peale, kas... Juhul kui natsionaalbolshevistlik Impeerium teostub, kas see esitab ka kunstile konkreetsemaid
nõudmisi, kas ta jätab nüüd kunsti apoliitiliseks, või politiseerib ?


K.N.: No, ta annab võimaluse kaasa rääkida lihtsalt poliitikas, ma arvan.

M.L.: Kunstil ?

K.N.: Jah. Selgemalt, konkreetsemalt.

M.L.: S.t., et... Aga juhti ju ei ole, või on juht ? Mis organ hakkab juhtima seda Impeeriumi ?

K.N.: No, seda pole vaja välja mõelda - et see on iseenesest arusaadav.

M.L.: Noh, ausaltöeldes meie mudeli järgi, ma kujutan ette, et kui nüüd tuleks tõesti kõrgemalt, Temalt käsk, noh, tõesti kosmose
sund, või niimoodi, siis ma arvan, et meie tänane Riigikogu kandideeriks kõik seda Impeeriumi juhtima. Vähemalt praeguses ideoloogilises
seisundis ja ma ei imestaks kui - jah, absurd muidugi proportsionaalses mõttes on - kui Arnold Rüütel taas president ei oleks (?) No,

see on ju võimalik ? Sest karjeristid jäävad ju alles !

K.N.: Ei tea midagi. Ma olen täiesti veendunud, et kultuurile pööratakse palju suuremat tähelepanu kui tänapäeval Eesti Vabariigis,
nii et...


M.L.: Mida see tähendab, kas see tähendab paremat rahastamist ?

K.N.: Väärtustatakse kasvõi.

M.L.: Väärtustatakse, inimesed hakkavad mõistma pilte ?

K.N.: Jah. Kultuuri üldse nagu, et tema nagu parimas väljenduses ühesõnaga. Sest sihukest kõrgkultuuri nagu Eestis ei eksisteeri
põhimõtteliselt.


M.L.: No, kes seda teab, võib-olla eksisteerib. Võib-olla me ise käime lihtsalt teisi teid ja radu. Sest näiteks mis seal pattu salata -
ma ei ole kunstinäitusel käinud aastaid ja ma ei välista, et ma aastaid ja võib-olla isegi aastakümneid ei satu ühelegi näitusele.


K.N.: Mhmh...

M.L.: Lihtsalt, et noh, rada läheb sealt mööda. Aga mis puutub kultuuri rahastamisse siis saate lõpus on väga mõnus tuua üks
rahastamise uudis: "Tallinn kavatseb tänavu luua narkoprobleemide leevendamiseks uudse lahendusega nn. "Madala Läve Keskused".
Eeskujud plaanitakse võtta Inglismaalt. Tänavu on Tallinna eelarves "Madala Läve Keskuse" loomiseks ettenähtud 2 miljonit krooni,

millele peaks lisanduma raha ka Sotsiaalministeeriumist. Sel nädalal viibib Inglismaal abilinnapea Diana Ingerainen, kes külastab
koos Sotsiaal- ja Tervishoiuameti asjatundjatega sealseid narkomaanide taastuskeskusi. Tänavu Tallinnas tööd alustav keskus hakkab
pakkuma narkomaanidele nii süstlavahetusteenust, kui püüab neid raviküsimustes nõustada. Tsitaat Ingerainenilt: "Tahame saavutada,
et keskuse inimesed ei ootaks abivajajaid, vaid otsiksid ise aktiivselt abivajajaid. Ühes kuus peaks keskus jõudma kuni 80-ne uimasti-
tarvitajani"". Seega siis hakkame varsti tänaval nägema ministeeriumi töötajaid süstlad näpus otsimas kellele seda pihku suruda, või
midagi taolist ? Tõepoolest, siit võiks ju öelda, et mina eelistaksin küll, et inimesed õpiksid pigem joonistama kui jooma ja, mnjah,

võiks ju niimoodi asja edasi arendada.

K.N.: Võiks küll jah...

M.L.: No nii, ja ütleme siis, et sellega on meie tänane saade läbi saanud, Hobusepea Galeriis näitus on lahti, ja kõlagu siis lõpumuusika !


_ _ _

4. "GrOb" - "Aita ennast ise" (P.S.S)

_ _ _



NB! Saate tekst esitatud suhteliselt muutmata kujul.