“ANUM ON PURUSTATUD”
“Sõnumileht” 27.03.1998
Tiiu Rebane ja Karl Nagel
"Ruum. Tänapäeva müüt"
Galerii Sammas
Rebase ja Nageli pildid on nagu matrjoshkad. Iga maalikiht on varjuks järgmisele.
( Ühes mustas-mustas majas on üks must-must tuba, selles mustas-mustas toas… )
Millisele nimelt, on ühtaegu varjatud ja varjamatu.
Maalitu on ebamäärane, koloriit hajuv, veidi räpakas. Kohati selgemalt, kohati end vaid aimata laskvalt kumavad läbi tekstikatked,
ajaleheväljalõiked. Pindmises kihis tutvustavad kunstnikud vaatajale inimese anatoomiat. Keha on osadeks lahti võetud, näeme
käsi, jalgu, luustikku, aju.
Üks mõjuvõimsamaid töid on maal, mis tegeleb paljuekspluateeritud Fouceault'st lähtuva parandusasutuste ja marginaalia teemaga.
Rõhuvalt ekspressiivsel tumepunasel maalil on foto ilmsest hullumajast, tekst sunnivahenditest, jälle korduvad fragmendid kehast. Ühes
kahest videost näidatakse monokroomseid pilte ja taustaks kõlavad mediteerima kutsuvad tekstid ning helid. Teises trükitakse
ruumikirjeldust. Sõnades on oma poeesiat, kuigi "seina ääres on radiaator ja seistakse pliidi ees". Kummalisel kombel näib see koos
kirjutusmasina tekitava häälega samuti variandina mõtlemise kõrgema astme saavutamise õpetusest.
Budismis ja üldse ida usundis mittekompetentne olles jääb mulje näitusest siiski terviklik. Märksõna on "ruum". Ruum tähendab piire,
determineeritust. Vahetuks ruumiks on keha, kust tavaliselt ei väljuta. Ruum on normaalne. Vaimuhaige maailmapilt on nihestatud, ta ei
tunne õigesti. Seetõttu ahistab ühiskond teda otseselt, paigutades ta kinnisesse meditsiiniasutusse - piirab haige liikumisruumi.
Mitte küll nii häiriv hälve on tavamõtlemise jaoks religioonis esinev suhe reaalsusega. Reeglina võõristavad inimesed liigset usklikkust,
eelistades kuldset keskteed ja mõõdukust ( luterlik maailmavaade ). Teisalt esineb paljude rahvaste kirikuloos pühasid hulle, tähenduslikke
unenägusid, ilmutusi. Selliseid "pühasid hetki" kultuur soosib. Väike alternatiivsus maandab pingeid. Nii on erinevatel usutunnistustel
pakkuda ruumi ületamiseks rida meditatsiooniskeeme. Alates joigudest ja lõpetades ikoonide silmitsemisega ning narkootiliste ainetega.
Mõtluse ajal avaneb inimesele metamaailm, tavareaalsus valgub laiali. Avaneb teispoolsus, mida võiks nimetada asjade olemuseks.
Sisemine ruum on olulisem, reaalsem, ilusam.
Sisemine maailm on tõde. Seda, mida meie nimetame ruumiks, pole tegelikult lihtsalt olemas.
KARIN PAULUS