"Maaleht"
       21.04.2016

     "Pärnu Kunst 20: plahvatused, draamad, vaikelu".

       Mari Kartau


       Kes poleks kuulnud Mark Soosaare kunstimuuseumist Pärnus või skandaalsest performance'i-rühmast Non Grata? Tegelikult on
       Pärnu kunstielu palju mitmekesisem.

       Pärnus kunstielu kaasaegses mõttes sai alguse koos Eesti taasiseseisvumisega 1990. aastate alguses. Nüüd on osa sellest ka
       kahte raamatusse raiutud.

       Kõigepealt, 1992. a tuli Uue Kunsti Muuseum, esialgu Chaplini keskuse nime all. Järgmisel aastal avati Sütevaka Humanitaar-
       gümnaasiumi kunstiosakond, millest hiljem kasvas välja eri nimesid kandnud kunstikool, mida teatakse Academia Non Grata
       nime all. Need kaks asja panidki Pärnu kunstielule aluse. Pole teada ühtegi kunstimetropoli, kus poleks muuseumi ja kooli.


     Ilma koolita kunsti ei ole

       Tänu kunstikoolile kogunes linna noori, kes tegid ise kõvasti kunsti ja moodustasid ka publiku ülejäänud näitustele. Nii tekkis
       soodne pinnas Linnagalerii avamiseks 1995. aastal. Riburadapidi vilksatas nii kunstitudengite kui nendele lähedal seisvate
       isikute tegevuse tulemusena teisigi näitusepaiku, nagu Kunstplatze UnaBomber, Eesti Litograafiakeskus ( praegu Tallinnas ),
       Rael Artel Project Space, Ville-Karel Ghetto Space.

       Hüperaktiivsed kunstiõppurid täitsid veelgi hullumeelsemate õppejõudude eestvedamisel kogu linna seinad maalingutega ja
       tänavad performance'itega. Need tekitasid vaatajais küll hämmeldust, kuid tagantjärele peab tunnistama, et tõid Pärnu reljeefselt
       kultuurikaardile. Sinnamaani välja, et kooli rektor Reiu Tüür tegi tüki kõnniteed mosaiigiks, mille reljeefil oli sõna otseses mõttes
       võimalik jalad murda.

       Kunstikooli praegu Pärnus enam ei ole. Põhjuseks üsna keerukas draama, kus pealiiniks oli võimuvõitlus nii väliste kui sisemiste
       jõududega.

       Justkui viimse päästerõngana avati 2006. aastal Pärnu Kunstnike Maja. Seal on kõigil soovijail väga hea võimalus rentida soodsaid
       ateljeepindu, ning see ongi ainus asi, mis neid väheseid kunstnikke, kes veel Pärnusse jäänud, kinni hoiab.

       Mõned neist asutasid hiljuti Avangardi galerii, mis annab elava näo kaubakeskustele kasvus alla jäänud, tühjavõitu Rüütli tänavale.
       Kuu tagasi tähistas endine Sütevaka kamp ka oma esimese avaliku ülesastumise - Peldikunäituse - 20. aastapäeva. See legendaarne
       näitus toimus tuntud funkarhitekti Olev Siinmaa projekteeritud, tollal õudses, nüüd euronormidele vastavas avalikus väljakäigus.

       Legend räägib, et avaliku ürituse loa printis peakorraldaja Sorge ise ühe tuttava arhitekti büroos ( sest arvuteid oli siis vähe ) välja,
       viseeris olematu Linnavalitsuse Lubade Osakonna templiga ja politsei jäi seda isegi uskuma.


     Maalijate pillergaar ja mMoodsad mustrid

       Ka Uue Kunsti Muuseum on üle elanud igasuguseid ehituslikke ja bürokraatilisi draamasid, kuid on siiski täies elujõus. Praegu on
       seal 22. maini väljas Eesti kaasaegse maalikunsti 2016. aasta ülevaatenäitus "Muutuv ja muutumatu". Eklektiline väljapanek püsib
       vanameistrite tuntud headuses maalidel, mida toetavad keskpäraste tegijate tavapäraselt kenad, kuid igavavõitu tööd.

       Samas võib siit leida tuntud tegijate kummalisi katsetusi, mida nad nagu ei julgeks isikunäitusele panna - Jaan Toomiku krokiilikud
       portreed ja Maarit Murka peegeldeformatsiooniga kihilised lõustad.

       Tiiu Pallo-Vaik on välja tulnud täiesti uue stiiliga, mis oleks nagu segu digitaalsest ja manuaalsest kunstist. Kirsi tordile annavad aga
       veidrad nähtused, näiteks väliseestlane Philip Arvo Luik, kelle triptühhonis oleks justkui Andres Tolts surnuist üles tõusnud ja koos
       varaste Maria-Kristina Ulase ning Mall Nukkega rühmituse moodustanud. Ja keegi Eva Sarma, näituse kuraatori Jaan Elkeni sõnul
       eesti keelt mitte valdav noor kunstnik, on maha saanud groteskselt sürrealistliku pannooga sellest, kuidas eestlased venelasi
       ahistavad.

       Minu lemmik on aga Edgar Tedresaar, kelle abstraktne autoritehnikas teos pakub nii mõtlemisainet kui vaatamisrõõmu.

       Linnagalerii Raekoja näitusesaalis on 7. maini avatud Pärnu (m)Moodsa kunsti näitus "Loomise mustrid", mida traditsiooniliselt
       kureerib Andrus Joonas, Pärnu kaasaegse kunsti pioneer ja raudvara. See toimub juba 16. korda ning sai kunagi loodud
       professionaalseks vastukaaluks või täienduseks alalhoidlikule Pärnu kunsti ülevaatenäitusele. Kuna aga Pärnus on moodsaid
       kunstnikke väheks jäänud, kutsub Joonas alati ka kedagi mujalt Eestist ja kaugemaltki.

       Paljunähtud kohalike nüüdiskunstnike kõrval mõjub üllatavalt värskena ruum, mis on täidetud Karl Kristjan Nageli ekspressiiv-
       paranoiliste maalidega. Muljetavaldav on ka pärnakas Indrek Aija kompositsioon vanadest fotodest, kus võib lähivaates näha
       meie väheke kohtlastena mõjuvaid esivanemaid, kaugvaates aga Karl Ernst von Baeri portreed. Nagu tolle legendaarse teadlase
       põhiraamatu, nii ka selle taiese nimi on "Eestlaste endeemilistest haigustest".


       Foto-1:
       Pärnu m(M)oodsa Kunsti Näitus. Kunstnike Pusa ja Indrek Aija tööd.

       Foto-2:
       Eesti kaasaegse maalikunsti 2016. aasta ülevaatenäitus "Muutuv ja muutumatu"

       Foto-3:
       Eesti kaasaegse maalikunsti 2016. aasta ülevaatenäitus "Muutuv ja muutumatu". Jaan Toomik.

       Foto-4:
       Pärnu m(M)oodsa Kunsti näituse avamine. Vasakult: Pusa, Indrek Aija, Karl Nagel, Sorge, Andrus Joonas, Janno Bergmann,
       Tanel Lebedev, Tanel Saar.

       _ _ _



     PÄRNU NÄITUSEPAIGAD

     Pärnu Linnagalerii
       Asutatud: 1995
       Omandivorm: Pärnu Linnavalitsuse allasutus
       Iseloomustus: Suuremad näitusesaalid endises Pärnu Raekojas, väiksemad Kunstike Majas. Viimases on ka kunstnike ja teiste
       loovisikute ateljeed. Korraldab Pärnu kunsti aastaraamatu väljaandmist. Traditsioonilised näitused: Pärnu (m)Moodsa Kunsti näitus,
       Pärnu kunsti aastanäitus, Pärnumaa Foto, Pärnu Kunstisuvi, sõpruslinnade näitus B3.
       Aadress: Raekoda - Uus tn 4, Kunstike Maja - Nikolai 27
       Pilet: tasuta
       Vedajad: juhataja Alar Raudoja, peaadministraator Piret Pusa Bergmann

     Uue Kunsti Muuseum
       Asutatud: 1992
       Omandivorm: Eramuuseum, sihtasutus
       Iseloomustus: Esimene ja üks kahest erakunstimuuseumist Eestis. Traditsioonilised sündmused pärnu dokumentaal- ja antropoloogia-
       filmide festival, näitused "Mees ja naine", "Anna uus elu", "Kogu-hoia-jaga", "Ma tunnen end paremini". Omab kunsti- ja filmikogu.
       Aadress: Esplanaadi 10
       Pilet: Täispilet 3 €, sooduspilet 1,5 €, perepilet 6 €
       Vedajad: Asutaja Mark Soosaar, juhatuse liikmed Vaiko Edur ja Marie Soosaar-Virta

     Pärnu Muuseum
       Asutatud: 1896
       Omandivorm: Kultuuriministeeriumi valitsemisalas olev sihtasutus
       Iseloomustus: Peamiselt keskendunud aja- ja koduloole. Vahelduvate näituste programmis on palju kunstinäitusi, rändnäituste kõrval
       ka tugev omaprogramm.
       Aadress: Aida 3
       Pilet: 14.50-1 € olenevalt külastajate arvust ja sellest, milliseid ekspositsiooni osi külastatakse
       Vedajad: Kunstinäitustega tegelevad arendus- ja turundusjuht Marian Kivila ning kunsti- ja fotokogu hoidja Indrek Aija.

     Galerii Avangard
       Asutatud: 2015
       Omandivorm: MTÜ
       Iseloomustus: galerii eksponeerib ja vahendab nüüdiskunsti, sealhulgas nõukogude perioodi ja outsider-kunsti, korraldab regulaarselt
       näitusi, kunstisündmusi ja toimib loomingulise platvormina mitmesugustele kunstiprojektidele.
       Aadress: Rüütli 29
       Pilet: tasuta
       Vedajad: asutajad kunstnik Jan Grau ja kunstiteadlane Marian Kivila

       Endla teatrigalerii
       Asutatud: Näitusmüüke korraldati juba teatri asutamise (1911) algusest
       Omandivorm: SA Endla Teater
       Iseloomustus: Näitused toimivad Sammassaalis, Teatrikohvikus ja Trepigaleriis. Kõrgtasemel kaasaegse kunsti kõrval ei põlata ära ka
       laste-, harrastajate jm näitusi. Lisaks teatriteemalised näitused.
       Aadress: Keskväljak 1
       Pilet: Tasuta, ülemistele korrustele pääseb ainult koos etendusega või näituse avamisel.
       Vedajad: galerist Piret Pusa Bergmann

     Maarja-Magdaleena gild
       Tarbekunstikeskus. Ateljeed, müük.

     Vuhti Maja galerii
       Tarbekunsti ja sisekujunduse kodugalerii

       Lisaks võib kunstinäitusi kohata Pärnu keskraamatukogus, haiglas, kaubakeskuses Port Artur, TÜ Pärnu Kolledzis, mitmetes toitlustus-
       kohtades, hotellides ja spades.

       _ _ _


       https://maaleht.delfi.ee/artikkel/74273717/parnu-kunst-20-plahvatused-draamad-vaikelu?