“Sammas galeriis astub üles kunstniketandem – Tiiu Rebane ja Karl Nagel projektiga: “Ruum / Tänapäeva müüt””
“Sirp” 20.03.1998
Väljapanek koosneb maalist ja videodest, mis seotud ühtseks tervikuks. Puuduvad pealkirjad, signatuurid jne. Tajutav on ihalus eri
valdkondade vahelise viljastava koostöö järele aga ka visuaalseid võimalusi kasutades aina uuesti tõlgendada kujunenud olukorda.
Seis on lahtine, kuid looritatud ootusega, sest näituse kestel toimub täiendav ekspositsiooni vahetus.
Maailmas on alati käinud võitlus inimese pärast. Religiooni kollapsiga ja suurte narratiivide kokkuvarisemisega jõuti kummatigi
antropoloogiani ja autonoomse subjektini, kes end absoluudina tajub. Tänapäeval, kui inimese transtsendentsus on läbi lõigatud, võitlus on
veelgi traagilisem. Inimlikust eksistentsist jääbki tema sisemise ruumi ahtuse tõttu järele vaid visklemine reklaamikuradi ja kägistava
maksukoguja vahel.
Ilma suurema irooniata avanev pilt näitusel on inimesest kui fragmendist või hippokrateslikust objektist. Tahtmatult või tahtlikult juhitakse
tähelepanu rahva tervisele, ressursile, mis nüüdisaegses Eestis on katastrofaalses seisus.
Kahtlematult avaldub läbi tervise vast kõige vahenditumalt tagasipeegeldus väärtussuhtumistest. Ühiselt loodud maalid on omamoodi
kokkuvõtvad kollaazid kaelast, käest, ajust, sisikonnast ja kõigest mis antud teemaga seotud. Paljude teoste krundiks on koopiad
meditsiinitekstidest ja -joonistest. Ülekattev värvipind on aga osaliselt selle info tühistanud.
Sildi asemel on pildi all haigusloo meditsiiniline kaart, mis juhib vaataja kujutatule. Pilti vaadates avanevad üha uued infokihid ning peagi
avastad end uurimas mingit tähtsusetut lõiku pildis. Püüad deshifreerida värvikihi all olevat, taastada fragmentidest tervikut. Kui kõik on läbi
puuritud, avastad taas visuaalse kujundi aktiivsuse, millega maalid algselt köitsid. Kui vaid seda totakat paberit pildi all ei oleks !
Kreg A-Kristring